Korea rannaäärne mereannigrill: ise küpsetad ja sööd

Mingit plaani tegelikult polnudki

Otseselt mingit plaani polnud. Igapäevaelu tundus igav ja sõitsime neljakesi – mina, ema, vend ja naine – autoga Gunsani, mis on rannaäärne linn umbes kolme tunni kaugusel Soulist. Algne plaan oli minna ühte kohvikusse Gogungsani saarestikus (sildadega ühendatud väikesaarte grupp rannikul), aga selle kõrval oli mereannide restoran ja astusime sisse. Lõpuks jäi sellest päevast rohkem meelde hoopis see restoran, mitte kohvik.

See postitus ei ole selle konkreetse restorani soovitus. Tahan näidata, kuidas Korea rannikul mereande süüakse. Olgu see Busan, Incheon, Gangneung või Jeju – mere lähedal on selliseid grillitud karbikohti tohutult palju. Koreas on kultuur, kus elusad mereannid pannakse kuumale grillplaadile ja külastaja küpsetab need ise. See ongi Korea stiilis mereannigrill.

Grillkarpide komplekt – mis kõik ühele plaadile mahtus

Tellisime grillkarpide komplekti ja see tuli niimoodi lauale. Merikõrvad, kammlukarbid, rannakarid, krevetid ja chadolbagi (veise rinnaaluse osa õhukesed viilud) – pluss sojaoad, enoki seened, murulauk, tofu ja juust. Köögivilju ja lisandeid oli lausa kuhjaga. Korea rannaäärsetes mereannide restoranides ei tule ainult mereannid, vaid päris paljudes kohtades on komplektis ka veiseliha kaasas. Sõime neljakesi ja arve oli umbes 100 000 wonni, ehk inimese kohta umbes 25 000 wonni – dollarites $18–20 ringis. Turismikohaks oli portsjon päris kopsakas. Pigem mõtlesime, et kas suudame selle kõik üldse ära süüa.

Grillitud merikõrv – koorega tervenisti küpsetatav Korea moodi

Merikõrva koorega tervenisti grillplaadile pannes küpsetamine on Korea stiil. Välismaal on merikõrv ka luksuslik toiduaine, aga elusa merikõrva kohapeal grillimise ja söömise kogemus on Korea ranniku eripära, mida mujal nii lihtsalt ei leia. Kui koorega küpsetad, hakkab sees mahl mullikesi ajama ja liha aeglaselt küpsema. Kui see valmis saab ja suhu paned, on tekstuur sitke aga samal ajal pehme ning meretuuline maitse levib kohe üle suulae.

Busanis ja Jejus olen ka palju merikõrva söönud, aga ausalt öeldes on merikõrva enda maitse piirkonniti raske eristada. Pigem muudab maitset see olukord – et istud mere ääres ja sööd äsja grillitut. See teeb maitse teistsuguseks.

Kammlukarbid – merikõrvast hoopis erinev pehme tekstuur

Kammlukarp on Korea grillkarpide menüüst samuti asendamatu. Grillplaadile pannes hakkavad kaaned avanema ja sees mulksub mahl. Keskmes olev ümmargune lihake on kõige olulisem osa. Kui see küpseks saab, on maitse pisut magusavõitu ja pähkline. Kui merikõrv on sitke tekstuuriga, siis kammlukarbiliha on pehme ja sulab suus.

Lähemalt vaadates on seal ka suured krevetid, ja suurekarbi (키조개, suur Korea karp) lihake on eraldi paksude viiludena serveeritud. Kõrval olevad ümmargused pallid on mereannipallid. Ausalt öeldes ei olnud sel päeval kõige meeldejäävam asi merikõrv ega kammlukarp, vaid need mereannipallid. Väljast küpsevad need krõbedaks, aga seest purskab mereannimahlane sisu välja. Menüüs olid need täiesti märkamatud, aga maitsta saades osutusid parimaks.

Ühe plaadi peal mereannid, liha ja köögiviljad – kõik korraga

Üldvaatena on koostis selline: kammlukarbid, krevetid, rannakarid ja chadolbagi ühel plaadil ning nende ümber sojaoad ja enoki seened. Enamik Korea rannaäärseid grillkarpide restorane töötab täpselt niimoodi.

Kammlukarbid sõime kahel viisil. Koorega küpsetatuna ja lihake eraldi grillplaadil. Koorega variant hoidis mahla sees – niiske ja pehme. Eraldi grillituna tõmbus pind kergelt kuldpruuniks, maitses pähkliselt ja tekstuur oli sitkem. Sama kammlukarp, aga viisist sõltuvalt tundus see täiesti erinev toit – see oli päris huvitav. Isegi inimesed, kellele merelõhn ei meeldi, sõid grillplaadil otse küpsetatut hea meelega.

Karbilihake peal juust – tõsijutt?

See tuli eraldi kandikul – suurekarbi lihake paksude viiludena ja peal terve hunnik mozzarellat. Kõrval olevad ümmargused pallid on mereannipallid, mis samuti grillplaadile küpsetamiseks lähevad. Koreas on grillkarpide juures juustu kasutamine üsna tavapärane. Kui lihake peale juustu paned ja koos grillid, siis juust sulab ja seguneb mereandide soolaka maitsega. Kes sellest esimest korda kuuleb, võib imelikuks pidada. Aga ühe korra proovimisel saad kohe aru.

Chadolbagi ja samhap – Korea grillkarpide põhikomplekt

Chadolbagi oli samuti komplektis kaasas. See on veise rinnaaluse osa õhukesteks viiludeks lõigatud liha, mille eripäraks on punase liha ja valge rasvakihi vahelduv ladestumine. Grillplaadile pannes sulab rasv esmalt, levitades maitsvat õli üle pinna, ja mõne sekundiga on liha valmis. Koreas on grillkarpidega chadolbagi peaaegu alati kaasas – mereande, liha ja köögivilju ühes ampsuks kokku mähkides nimetatakse seda „samhap" (kolme koostis). Siin oli tegemist hanwoo'ga (Korea premium veiseliha), mistõttu rasva umami oli tavalisest veiselihast selgelt tugevam.

Köögiviljad ja lisandid – nii palju on komplektis juba sees

Mereandide ja liha kõrval tulid ka köögiviljad lausa kuhjaga. Sojaoad olid mäekõrguselt kuhjatud ja kõrval paistsid kimchi ja teised lisandid.

Lähemalt vaadates on sojaoadest kõrval vees leotatud riisipaber, enoki seened ja tofu reas. Grillitud chadolbagi ja karbilihakese riisipaberisse mähkimine oli samuti maitsev – see meenutab vietnami spring roll'e, nii et ka välismaalased saaksid sellest probleemideta hakkama.

Enoki seened, tofu ja murulauk tulid samuti täie taldriku jagu. Seda ei tellitud eraldi – see kõik oli komplektis juba sees. Korea rannaäärsed grillkarpide restoranid on lisanditega üldiselt päris heldekäelised.

Korea restoranides on lisandid täiesti tasuta

Siinkohal väike kõrvalepõige lisandite teemal. Korea restoranides tuuakse põhiroale automaatselt kaasa lisandeid – ja need on kõik täiesti tasuta. See ei ole jootraha ega boonus, vaid lihtsalt Korea toidukultuur iseenesest. Välismaalt tulevaid inimesi üllatab see osa tavaliselt päris palju.

See on jangajji – köögivilju nagu redis ja küüslauk sojakastmes marineerituna. Maitse on magusavõitu ja soolane korraga. Sobib suurepäraselt liha kõrvale suumaitse puhastamiseks.

Kimchi. Seda pole vist vaja tutvustada. Korea restoranides – ükskõik kuhu lähed – on see absoluutne põhiline põhiline.

Kkakdugi. Redis on kuubikuteks lõigatud ja tšillipulbriga segatud. Tekstuurilt krõmpsuvam kui tavaline kimchi ja rasvase liha või mereandide kõrval annab värskendava tunde.

See on myeongi-namul – metslaugu lehed sojakastmes marineerituna. Kui paned grillitud liha ja karbilihakese selle lehe peale ning mähid kokku, on aromaatne maitse ja rasvasus taandub. See täidab Korea söögikultuuris mähkimislehe rolli.

Nüüd läheb grillimiseks

Chadolbagi pannakse niimoodi sojaoadele ja murulaugule peale ning küpsetatakse koos nagu praades. Esmalt laotad köögiviljad alla ja siis liha peale – köögiviljade niiskus tõuseb üles ja liha ei põle, vaid küpseb mahlaselt. Kui kõik valmis, on liha ja köögiviljad segunenud ja saad söögipulkadega korraga haarata – see on palju parem kui eraldi süüa.

Kui kõik grillplaadile panema hakkad, avaneb selline vaatepilt. Merikõrv liigutab end kuumuse käes koore sees, kõrval pruunistub kammlukarbilihake ja krevetid muutuvad sinakast tasapisi punaseks. Teenindaja reguleeris alguses tule tugevuse ja seletas pealepanemise järjekorra. Esmalt merikõrvad ja kammlukarbid, kui need on poolküpsed, siis chadolbagi alla, ja viimasena sojaoad ja murulauk peale. Krevetid panid vahepeal tühjadesse kohtadesse.

Ise küpsetamise protsess on Korea mereandide peamine võlu

Kui grillimine korralikult käima läheb, on grillplaadil korraga kõik pööraseks läinud. Chadolbagist tilgub sisisevalt rasv, sojaoad auravad niiskust imades, krevetid on juba punased. Suits, helid, lõhnad – ma arvan, et see protsess ise on Korea rannaäärse mereandide restorani suurim võlu. Sa ei saa lihtsalt valmis toitu ette – sa grillid ise, vaatad küpsemist, tabad õige hetke ja haarad söögipulkadega. Kogu see protsess on söömine.

Merikõrv hakkab grillplaadil kuumuse käes oma koore sees väänlema. Kuna see on elus ja küpseb otse, võib esimest korda nägev inimene veidi ehmatada. Küpsedes hakkab koore servadest mahl mullikesi ajades välja imbuma – kui selle mahla ka ära sööd, on meremaitset täis suu kohe olemas.

Kui kammlukarbid koorega grillplaadile paned, koguneb mahl niimoodi sisse. See on teistsugune maitse kui varem mainitud eraldi grillitud lihake – koorega variant hoiab mahla sees ja on seetõttu niiskem ja pehmem. Sisisemine heli ja suits, silmadega vaatamine, kõrvadega kuulmine ja ninaga nuusutamine söögi ajal – kõik kokku paneb maitse justkui kahekordseks.

Mitmes kohas söönuna – aus arvamus

Ühe asja ütlen ausalt: olen Korea rannaäärseid mereande mitmes kohas söönud ja raske on öelda, et just see koht oleks ülekaalukalt parim olnud. Busani Jagalchi turul on valik palju mitmekesisem ja Jeju saarel mäletan, et merikõrvad olid suuremad. Sisemaa linnades saab sama hinna eest mõnes kohas minikursust koos sashimiga. Aga turismikohta arvestades oli kvaliteet korralik ja kogus ületas ootusi. Eelkõige oli selle restorani tegelik väärtus mitte toidus endas, vaid selles olukorras – sööd otse mere ees.

Asi polnud ainult toidu – merevaade akna taga

Aga see restoran meeldis mulle mitte ainult toidu pärast. Akna ääres istudes paistab suurest klaasist otse meri. Oli sügis, aga oodatust soojem, nii et valisime välistrassi asemel siseakna ääres koha. Palmide ja päikesevarjudega terrass oli samuti olemas, nii et ilusa ilmaga saaks väljas ka süüa.

Igal laual on grillplaat ja laudade vahe on päris avar, nii et kõrvallaua pärast ei pea muretsema ja saab rahulikult süüa. Mereandide grillimisel tekib natuke suitsu, nii et selline vahemaa on tegelikult vajalik.

Mere poole vaadates söömine Korea rannaäärsetes restoranides

Välja tulles on vaade selline. Otse ees on väike sadam ja selle taga paistavad saared. Korea rannaäärsetes mereandide restoranides saab tihti niimoodi merd vaadates süüa – ja sama toit maitseb mere ees teisiti, see kehtib vist igas riigis.

Restorani ees seisavad palmid ja kunstmuruga terrassil on päikesevarjud ja toolid. Mereandide restoran, aga väljast vaadates tekib kuurordi tunne. Korea rannaäärsed restoranid panustavad viimasel ajal palju väljanägemisele. Varem olid enamasti räbala sashimi-pubi moodi, aga nüüd on kindlasti teisiti.

See on hoone fassaad. Terrassile välja tulles on otse ees meri ja värvilised toolid on ritta pandud – päris palju inimesi istus seal enne või pärast sööki lihtsalt merd vaatamas.

Palmide vahelt paistev meri on umbes nii lähedal. Ilusa ilmaga tahaksid kindlasti pigem väljas süüa kui sees. Telefoniga pildistatud, nii et kvaliteet pole parim, aga koha meeleolu peaks edasi andma.

Korea rannaäärne mereannigrill – kaugele sõitma ei pea

Korea rannikul mereandide söömine ei tähenda lihtsalt kõhu täitmist. Otse silme ees väänleb elus merikõrv, kammlukarbilihake pruunistub, chadolbagi rasv tilgub sisisedes sojaoadele – kogu see protsess on söömise osa. Enne söögipulkade haaramist on kõik viis meelt juba täis. Ma arvan, et see ongi Korea rannaäärsete mereandide restoranide tegelik võlu.

Kordan veel – see ei ole konkreetse restorani soovitus. Korea rannikul ükskõik kuhu lähed, leiad grillkarpide restorane hõlpsalt. Busani Haeundae, Incheoni Yeongjongdo, Gangneung, Pohang, Tongyeong, Yeosu, Jeju saarel – kus on meri, seal on ka need restoranid. Kui Korea reisi ajal juhtud mere lähedale, astu kindlasti vähemalt ühte grillkarpide restorani sisse.

Selles postituses külastatud restorani info

See postitus ilmus algselt aadressil https://hi-jsb.blog.